Press
ÜLDINFO PRESSITEATED KONTAKTISIKUD MEEDIAKAJASTUSED
Eesti Skautide Ühingus vastutab avalike suhete eest Tutvustuse ja Avalike Suhete Töögrupp (TAST). Oktoobris 2010 andis TAST nõusoleku, et vastutavad ka juubeliaasta erisündmuste kajastamise eest meediasse.
Juubeliaasta infopaketi leiad siit
Avalike kohtumisteni 2012 aastal!
Avalike suhete juht – Kristjan Pomm:
press[at]skaut.ee
PRESSITEATED
Siin on kajastatud kõik Eesti skautlus 100 juubeliaasta pressiteated.
Eesti Skautide Ühingu pressiteade 13.04.2012
Eesti Skautide Ühingu pressiteade 10. aprill 2012. a.
Eesti Skautide Ühingu pressiteade 10. veebruar 2012. a.
Eesti Skautide Ühingu pressiteade 20. detsember 2011. a.
Eesti Skautide Ühingu pressiteade 6. november 2011. a.
Üle 300 skaudi Jüripäeval suurimas eestikeelses koolis ALGUSESSE
Eesti skautluse 100. juubeliaastat tähistavad Jüripäeva tegevused toimuvad sel nädalavahetusel 13.-15. aprill Viimsi Koolis, kus on koos üle 300 skaudi erinevatest Eesti piirkondadest. Sisutihe laagriprogramm algusega reede, 13. aprilli õhtupoolikul kestab kuni pühapäeva lõunani. Huvilised väljastpoolt skautlust on oodatud vaatama pühapäeval kell 11 algavat rongkäiku Viimsi haigla kõrvale ja autasustamise tseremooniat.
Jüripäeva üritused algavad reede õhtul ühise Tõrvikuvalguse rongkäiguga Viimsi Vabaõhumuuseumisse. Enamiku laupäevast on laagrilised seikluslikul linnamängul Viimsi ümbruses. Matka korraldajad on lubanud, et osalejad saavad oma teadmisi, oskusi kui ka julgust proovile panna erinevates tegevuspunktides. Õhtupoolikul on kavas keskaegne põnevusmäng “linna käsitöölised“, mille jaoks võetakse käibele ka „Jüripäeva valuuta“. Pisut vanemad skaudid, kellel päevategemistest veel energiat üle jääb, saavad osaleda hilisõhtul väljas adrenaliini tekitaval öömängul. Pühapäeval enne koduteele asumist toimub paraad, kus autasustatakse matkal osalejaid ja tunnustatakse aasta jooksul skautlikus tegevuses silma paistnud noori.
Jüripäeva juubelilaagri peakorraldaja on Eesti Skautide Ühingu vene keelt emakeelena kõnelev skaudiüksus „Siilid“, kes tegutseb Tallinnas aktiivselt juba 1996. aastast. Ürituse infojuhi Olga Marinitši sõnul on see nende üksusele hea võimalus end proovile panna ja anda oma panus Eesti skautluse 100. aastapäeva tähistamisse.
Jüripäeva raames toimub laupäeva õhtul filmi „Südamest skaut“ esmalinastus skautidele, mis esilinastus 12. aprillil kinos Artis.
Jüripäeva tähistamine on Eesti skautliku liikumise aasta olulisimaks ürituseks. See on aeg, mil tõmmatakse joon alla talvisele sisehooajale ja algab skautlik välihooaeg. Lisaks on legendijärgne Püha Jüri 1907. aastal Baden-Powelli poolt loodud skaudiliikumise kaitsepühakuks. Jüripäeva üritused on pärast skautluse taasloomist 1980. aastate lõpust alates 1994. aastast toimunud nii Tallinnas, Haapsalus, Pärnus, Tartus, Narvas, Viljandis kui veel mitmetes teistes Eesti linnades.
Jüripäeva ürituse suurtoetajaks on Haridus- ja Teadusministeerium ning Hasartmängumaksu Nõukogu ja hea koostöö on olnud ürituse korraldamisel Tallinna Linnavalitsusega, Tallinna Kiirabiga, Päästekeskuse Muuga ja Pirita komandodega ning Ennetuse bürooga, Põhja Politsei Prefektuuri Lõuna politseijaoskonnaga, Tallinna Läänemere Gümnaasiumi ja Viimsi Kooliga.
Käesoleval aastal möödub 100 aastat skautluse algusest Eestis. Eesti skautluse 100. juubeliaasta patrooniks on Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.
Eesti Skautide Ühing ligi 1500 liikmega on Eesti üks suurim noorteorganisatsioon, mis kuulub Skautide Maailmaorganisatsiooni, mille liikmeskonnas on kokku ligi 30 miljonit skauti üle kogu maailma.
Lisainfo:
Olga Marinitš
Jüripäev 2012 infojuht
Telefon: 5559 1515
Kristiina Niiler
ESÜ avalikud suhted
Telefon: 5690 0160
Foto: ESÜ arhiiv
Esilinastub film Eesti skautlusest ja skautidest ALGUSESSE
Sellel nädalal jõuab kulminatsioonini neli aastat väldanud Eesti Skautide Ühingu ning filmistuudio Luxfilm koostööprojekt, mille tulemusena on valmis saanud pooletunnine film Eesti skautlusest. Filmi „Südamest skaut“ režissöör on Anu Aun ning see esilinastub 12. aprillil kinos Artis.
Käesoleval aastal tähistavad Eesti skaudid oma 100. tegutsemisaastat. Juubeliaastaks valminud linateose filmivõtted toimusid mitme aasta vältel erinevatel skaudiüritustel Eestis ja eelmise aasta suvel ka skautide maailmalaagris Rootsis. Filmis meenutab oma skaudiaega ka president Toomas Hendrik Ilves.
Film on valminud koostöös professionaalse filmistuudioga Luxfilm. Filmi režissööriks on Anu Aun („Vahetus“ ja „Keelatud vili“) ja muusika on kirjutanud Maris Aljaste.
Režissöör Anu Aun möönab, et kui ta neli aastat tagasi selle projekti vastu võttis, ei teadnud ta skautlusest suurt midagi: „Tundus lihtsalt sümpaatne teema.“ Samas tunnistab noor naine, et mida rohkem ta teemasse sisse elas ja võtete käigus oma silmaga nägi, seda suuremat ühisosa skautidega märkas ta ka iseendas: „Nii nagu skaudid, nii püüan ka mina järgida rohelist ja keskkonnasäästlikku mõtteviisi. Ka mulle meeldib veeta aega looduses. Samuti tean ma, mida tähendab leida noorpõlves harrastatud hobi kaudu sõbrad kogu eluks ja tunda, et huvialast on saanud elustiil, mis mõjutab sind aastakümneid hiljemgi. Võib-olla just seetõttu oli mul lihtne skautide maailma mõista ning minu jaoks on olnud väga südamelähedane sellest filmi teha.”
Eesti skautluse 100. juubeliaasta patrooniks on Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, kes, tuginedes oma isiklikule kogemusele skautluses on öelnud: “Skaudiliikumine annab noortele ühiste tegemiste kaudu võimaluse ennast arendada, saada häid sõpru ja omandatud teadmiste abil anda oma panus meid ümbritseva maailma paremaks muutmisse.“
Filmi „Südamest skaut“ esilinastust ERRis on oodata kevadel.
Eesti Skautide Ühing, mille liikmeskond küündib 1500 liikmeni, on tänasel päeval üks suurimaid noorteorganisatsioone Eestis. Maailmas on skaute kokku üle 30 miljoni.
Lisainfo:
Nele Hendrikson
Filmiprojekti juht
+372 5690 9347
Kristjan Pomm
Avalikud suhted
+372 509 7110
Eesti Skautide Ühing
www.skaut.ee
Lisainfo: Eesti esimesed skaudiüksused alustasid tegevust 1912. aastal Pärnus. Skautlus levis Eestis kiiresti ja Teise maailmasõja eelsesse aega jääb mitu suurlaagrit, neist suurim mitme tuhande osalejaga. Aktiivselt osaleti ka rahvusvahelises skautluses ja nii oli Eesti ka üks Skautide Maailmaorganisatsiooni asutajaliikmeid 1920. aastal. Seoses Eesti okupeerimisega 1940. aastal keelustati skautlus Eestis, osalt jätkati tegevust „põranda all“. Tegevus jätkus ka pagulas-skautlusena Saksamaal, Rootsis, hiljem Ameerika Ühendriikides ja Kanadas ning veel paljudes maailma paikades võõrsile siirdunud eestlaste eestvedamisel. Eesti skaudiüksused on tegevad veel ka tänapäeval näiteks Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. Skautlus Eestis taastati 1980. aastate lõpul.
Foto: Kaader filmist “Südamest skaut”.
Skautide talvine suurkogunemine Tapal ALGUSESSE
Põhikooli riiklik õppekava toob ühe õppekorraldust läbiva teemana välja noorte arendamise tervise ja ohutuse valdkonnas. Skautlus formaalharidust toetava noorte liikumisena annab siinkohal oma panuse. Laagris õpetatakse esmaabi külmakahjustuste korral, lõkke ohutut tegemist, looduse tundmist jpm. Tegevust pakub ka Päästeamet. „Laagriga õpivad lapsed oskusi, mis kipuvad olema unustatud“, ütles laagri korraldaja Kristjan Kruus.
Talimängude ühe uudse tegevusena saab esimesel õhtul iga osaleja endale valmistada lumeräätsad. Järgmise päeva matkamängu raames saavad kõik osalejad lumes räätsadega matkamist proovida.
Skautlusele traditsiooniliselt toimub laupäeval lõkkeõhtu. Lõkkeõhtu on moodus päeva kokkuvõtmiseks mängude, etteastete ja lauludega. Seekordset lõkkeõhtut viib läbi Rakvere teatri näitleja Margus Grosnõi.
Käesoleval aastal möödub 100 aastat skautluse algusest Eestis. Juubeliaastaga seotult toimub laagri esimesel õhtul Eesti skautlus 100 lühifilmikonkursile laekunud filmide vaatamine. Filmikonkursi teemana jäädvustasid osalejad ühe skautlusega seotud tegevuse.
Eesti skautluse 100. juubeliaasta patrooniks on Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, kes, tuginedes oma isiklikule kogumusele skautluses on öelnud: “Skaudiliikumine annab noortele ühiste tegemiste kaudu võimaluse ennast arendada, saada häid sõpru ja omandatud teadmiste abil anda oma panus meid ümbritseva maailma paremaks muutmisse.“
Eesti Skautide Ühing, mille liikmeskond küündib 1500 liikmeni, on tänasel päeval üks suurimaid noorteorganisatsioone Eestis. Maailmas on skaute kokku üle 30 miljoni.
Laagrit toetavad: RMK , Kaitseliit, Edelaraudtee, Tapa Mill, Tapa vald, Tapa Gümnaasium, Päästeamet, Moe Tall.
Lisainfo:
Laura Õigus
Tel: 5382 2478
Kristjan Kruus
Talimängude peakorraldaja
tel: 525 1531
—————– ———————-
Skaudid soovivad häid pühi mõtete rajal ALGUSESSE
20. ja 21. detsembri õhtupoolikul saab Tallinnas taas osaleda Eesti Skautide Ühingu poolt korraldataval küünaldesäras mõtete rajal. Sel aastal on rada üles seatud paralleelselt kahes kohas – Vabaduse väljaku Mayeri trepil ning vanalinnas Lühikeses jalas. Rada on mõlemas paigas avatud kell 17-20 ning seda on oodatud külastama kõik linnakodanikud ja -külalised. Mõtete rada on küünaldest rada, kus iga küünla juures on möödujatele lugemiseks head mõtteterad. Ettevõtmise eesmärk on pakkuda pühade-eelses melus kiirustavatele inimestele võimalust hetkeks peatuda, aeg maha võtta ning mõtiskleda elu väärtuste üle.
Projekti “Eesti skautlus 100” ning eelmise aasta mõtete raja koordinaator Monika Ojala: “Nii kaua kui mäletan, olen alati osalenud laagrites õhtusel mõtete rajal. Küünaldevalgel teekonna läbimine ja sügavamõttelisi ütlusi lugedes on mõnus mõelda eelnevatele toredatele sündmustele ja unistada tulevikust. Saime eelmisel aastal paljudelt mõtete rajal käinud inimestelt häid soove ja kiitvaid sõnu, et nende õhtusse sellise ilusa vahelduse tõime. Nüüd jääb vaid oodata lund ja et mõtete rada 2011 oleks sama ilus kui eelmisel aastal.”
2012. aasta on ühtlasi Eesti skautluse juubeliaasta, mil möödub 100 aastat esimese skaudirühma tegutsemaasumisest Eestimaal. Ka mõtete rada on üks juubeliaasta tegevuste sarja kuuluvatest ettevõtmistest, millest loodame kujundada ka edaspidiseks iga-aastase traditsiooni.
Eesti skautluse 100. juubeliaasta patrooniks on noorena skauditõotuse andnud Toomas Hendrik Ilves.
Skautlik liikumine maailmas tähistas sel aastal aga juba oma 104. aastakäiku olles alguse saanud 1907. aastal Inglismaal lord Robert Baden-Powelli eestvedamisel. Tänaseks päevaks koondab Eesti Skautide Ühing endas ligi 1500 liiget ning maailmas on kokku üle 30 miljoni skaudi.
Lisainfo:
Sirje Pool
Mõtete rada 2011 koordinaator
Tel: (+372) 5662 9678
Eesti skaudid avavad 7. novembril oma 100. juubeliaasta ALGUSESSE
Esmaspäeva õhtul avatakse üheaegselt Eesti viies linnas Eesti skautluse 100. juubeliaasta.
Avamisele on oodatud kõik – nii skaudid kui skaudisõbrad kui ka need, kes skautidest veel midagi ei tea. Kella kuuest alates on kahe tunni jooksul võimalik osa saada skautlikust tegevusest ja Skype vahendusel luuakse ühendus kõigi toimumispaikade vahel, et saata tervitus teistesse Eesti linnadesse ja luua omal moel kogu Eestit hõlmav skautluse sünnipäevapidu.
Juubeliaasta avamisüritus toimub viies Eesti linnas üheaegselt ja ühe kava järgi.
Tallinnas toimub üritus Vabaduse väljakul, Tartus Toomkiriku varemetes, Pärnumaal Kilingi–Nõmme algkooli hoovis, Haapsalus Piiskopilinnuse varemetes ja Rakveres on toimumispaigaks Rakvere linnuse varemed.
Eesti skautlus 100 juubeliaasta koordinaator, Monika Ojala: „Avamisürituse eesmärk on teavitada avalikkust ja skaute, et skautlus on Eestis olnud juba sada aastat ja skautluses on see „miski“, mis paelub kõiki olenemata soost, rahvusest, usust või vanusest. Skautlust kui omamoodi seiklust püüame tutvustada huvilistele terve 2012. aasta ja nii ka avamisüritusel. Kavas on otselülitused teisesse linnadesse, skautlikud laulud, mängud ja loomulikult on osalejaid ootamas ka üllatused. 7. november valiti avaürituse toimumisajaks seetõttu, et just sellel päeval on Eesti skautluse rajaja Anton Õunapuu 124. sünniaastapäev.“
Juubeliaasta juhtlauseks on „Eesti skautlus 100 – seiklusi täis rada!”.
Skautluse Eestis sai alguse 100 aastat tagasi kui 1912. aastal alustas Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi juures tegevust esimene skaudiüksus Eestis, olles sellega maailma esimese poolesaja maa hulgas, kus 1907. aastal Inglismaalt Baden-Powelli algatusel alguse saanud skautlus kanda kinnitas. Eesti skautluse arenguteel on oluline roll Anton Õunapuul, kelle sulest ilmus artikkel skautlusest ajalehe Peterburi Teataja lisas juba 1911. aastal. Hilisemad õpingud Helsingi Ülikooli Võimlemise Instituudis andsid vahetuma kogemuse skautluses ja Soome eeskujul asus A. Õunapuu propageerima skautluse ideid. Tuntuks sai Anton Õunapuu Tallinna Reaalkooli ja Tallinna Poeglaste Kommertskooli võimlemisõpetajana, kus ta asutas aastal 1917 skaudirühmad. Skautlus Eestis ja mujal maailmas arenes kiiresti ja 1922. aastal loodi Skautide Maailmaorganisatsioon mille asutajaliikmeks oli ka Eesti skaudid.
Seoses Eesti okupeerimisega 1940. aastal keelustati skautlus Eestis, osalt jätkati tegevust „põranda all“ ja Eesti skautluse tegevus jätkus pagulas-skautlusena Saksamaal, Rootsis, hiljem Ameerikas ja Kanadas ning veel paljudes maailma paikades võõrsile siirdunud eestlaste eestvedamisel.
Skautlus Eesti taastati 1980date aastate lõpul, kui loodi uued skaudiüksused. Praegu on Eestis üks ühtne skaudiorganisatsioon – Eesti Skautide Ühing, mis on oma 1400 liikmega üks suurimaid noorteorganisatsioone Eestis. Skaute maailma kokku on üle 30 miljoni.
Lisainfo:
Monika Ojala, tel 55 59 31 55
Eesti skautlus 100 juubeliaasta koordinaator
Kristjan Pomm, tel 50 97 110
Eesti Skautide Ühingu avalike suhete juht
KONTAKTISIKUD ALGUSESSE
Avalike suhete juht: Kristjan Pomm
press[at]skaut.ee
Tutvustuse ja Avalike Suhete Töögrupp:
Kristiina Niiler
kristiina[at]skaut.ee
Monika Ojala
monika[at]skaut.ee
MEEDIAKAJASTUSED ALGUSESSE
Siin on kajastatud kõik Eesti skautlus 100 juubeliaastat puudutavad meediakajastused
7.11.2011 ETV Aktuaalne kaamera - Eesti skaudid avasid viies linnas oma 100. juubeliaasta
